Tõestisündinud lugu, mis inspireeris autor Anni Raiet kirjutama lasteraamatut "Varesepoeg Aadu seiklus."
Lasteraamatu autor Anni Raie räägib lähemalt väikese lennuvõimetu varesepoja loo, kelle leidis Nõmme mänide alt oma koduaiast.
Saage tuttavaks, see on Aadu & temaga on seotud üks väga vahva lugu!
Nimelt maandus veebruari alguses meie aeda üks ilma sabata vares. Konsulteerinud Eesti Metsloomaühinguga otsustasime, et Aadu jääb meie aeda elama, toidame teda ning ju see saba kasvab paari kuuga tagasi. Nii saigi - Aadu toitus siin heast paremast ja jäime sabasulgi ootama.
Aprilliks nagu andsid suled märku, kuid olulist edasiminekut ei olnud. Mõtlesin, et hoiame siis Aadut sügiseni, ju võtab saba kasvatamine kauem aega.
Paar nädalat tagasi aga askeldasin aias, kui aia taga üks meesterahvas soovis minuga rääkida, vestlus oli umbes selline:
“Tere! Teil on siin kuusehekis üks ilma sabata vares?”
- “Jaa, tema nimi on Aadu, ta juba paar kuud on siin rehabiliteerumas!”
“Oot, kust sa tead, et ta nimi Aadu on!?”
Selgus, et Aadu on elanud juba pea 4 aastat meist 500m kaugusel ühes hoovis, kuhu vareseema ta alla oli lükanud ning et Aadul ei olegi kunagi saba olnudki! Suure lumega talvel läks Aadu pererahva juurest kaduma ning nad arvasid, et vares on hukka saanud & oldi väga kurb. Seda aga ühe ilusa kevadpäevani, kui pererahvas tuli jalutama & meie tänavas kuulevad tuttavat varese kraaksatust! Oh seda rõõmu, kui said aru, et lind on elu ja tervise juures talve üle elanud!
Sellest hetkest peale käis pererahvas Aadut vaatamas ja toitmas, kuniks õnnestus ka mind kätte saada ja lugu ära jutustada. Eriti vahvaks teeb asja see, et Aadul on ka oma insta konto – @aadupusapall ja Aadu nimi ongi Aadu !
Koos endise pererahvaga otsustasime, et lind jääb meie hoovi, kuna meil siin selline metsasem aed ja uhked põlispuud, et varesel siin kindlasti toredam ja looduslikum olla.
Täna aga siiski otsustasime kutsuda Linnuabi Grupp OÜ ning Aadu koju tagasi toimetada. Põhjuseks see, et ilmselt pesitsemishooaja tõttu ärritusid „meie enda varesed“, kes hakkasid Aadut kiusama ja lausa julmalt kambakat tegema ja nokkima . Otsustasime Aadu kinni püüda ning toimetada tagasi oma päriskoju, kus ta sellise rünnaku eest on kaitstud ja viimased 4 aastat õnnelikult elanud .
Nimelt maandus veebruari alguses meie aeda üks ilma sabata vares. Konsulteerinud Eesti Metsloomaühinguga otsustasime, et Aadu jääb meie aeda elama, toidame teda ning ju see saba kasvab paari kuuga tagasi. Nii saigi - Aadu toitus siin heast paremast ja jäime sabasulgi ootama.
Aprilliks nagu andsid suled märku, kuid olulist edasiminekut ei olnud. Mõtlesin, et hoiame siis Aadut sügiseni, ju võtab saba kasvatamine kauem aega.
Paar nädalat tagasi aga askeldasin aias, kui aia taga üks meesterahvas soovis minuga rääkida, vestlus oli umbes selline:
“Tere! Teil on siin kuusehekis üks ilma sabata vares?”
- “Jaa, tema nimi on Aadu, ta juba paar kuud on siin rehabiliteerumas!”
“Oot, kust sa tead, et ta nimi Aadu on!?”
Selgus, et Aadu on elanud juba pea 4 aastat meist 500m kaugusel ühes hoovis, kuhu vareseema ta alla oli lükanud ning et Aadul ei olegi kunagi saba olnudki! Suure lumega talvel läks Aadu pererahva juurest kaduma ning nad arvasid, et vares on hukka saanud & oldi väga kurb. Seda aga ühe ilusa kevadpäevani, kui pererahvas tuli jalutama & meie tänavas kuulevad tuttavat varese kraaksatust! Oh seda rõõmu, kui said aru, et lind on elu ja tervise juures talve üle elanud!
Sellest hetkest peale käis pererahvas Aadut vaatamas ja toitmas, kuniks õnnestus ka mind kätte saada ja lugu ära jutustada. Eriti vahvaks teeb asja see, et Aadul on ka oma insta konto – @aadupusapall ja Aadu nimi ongi Aadu !
Koos endise pererahvaga otsustasime, et lind jääb meie hoovi, kuna meil siin selline metsasem aed ja uhked põlispuud, et varesel siin kindlasti toredam ja looduslikum olla.
Täna aga siiski otsustasime kutsuda Linnuabi Grupp OÜ ning Aadu koju tagasi toimetada. Põhjuseks see, et ilmselt pesitsemishooaja tõttu ärritusid „meie enda varesed“, kes hakkasid Aadut kiusama ja lausa julmalt kambakat tegema ja nokkima . Otsustasime Aadu kinni püüda ning toimetada tagasi oma päriskoju, kus ta sellise rünnaku eest on kaitstud ja viimased 4 aastat õnnelikult elanud .